Põhjala väetoit
Põhjala marjad on parim polüfenoolide allikas
Põhjamaade külm talv hoiab looduse puhtana ja taimed tervetena.
- Enda kaitseks toodavad Põhjamaade marjad, polaarpäeva tingimustes värvaineid, mida nimetatakse polüfenoolideks.
- Metsmarjad valmivad puhastes looduslikes metsades, kus nad omandavad intensiivse ja väga ainulaadse lõhna ning maitse.
- Enamik polüfenoole on marjakestades ja seemnetes.
Põhjapoolne kasvuala
Põhjapoolne kasvuala on väike osa maakerast ja koosneb suures osas merest ja mägisest maastikust. 70% Soome pindalast moodustavad metsad. Need moodustavad suurema osa sellest metsamarjade kasvukeskonnast – vanad metsad, mis pakuvad piisavalt looduslikke toitaineid, tolmeldajad, puhas vesi ja õhk, ning puud, millega marjad elavad sümbioosis.
Rahvapärimus
Marjad on olnud oluline osa soome rahvapärimusest – toitaine ja loodusliku ravimina. Marjad on ka paljudele loomadele väga oluliseks toiduallikaks. Näiteks söövad karud kuni 1000 kg marju. Kaitse ja varutoiduks enne 6-7 kuu pikkuseks talveuneks
Polifenoli
Polüfenoolid on Taimede ainevahetusproduktid, mis kaitsevad taimi, nt. päikese kahjuliku UV-kiirguse ja erinevate haigustekitajate eest. Taimed moodustavad oma kaitsemehhanismidena polüfenoole. Need mõjutavad ka taime värvi ja maitset, näiteks kibedust. Võiks öelda, et mida tumedamat värvi on taim või mari, seda rohkem polüfenoolseid ühendeid ta sisaldab.
Mida intensiivsemad värvid seda kasulikum
Marjad sisaldavad palju polüfenoole, millest olulisemad on antotsüaniinid ja teised flavonoidid.Antootsüaniinid on vees lahustuvad flavonoidid, mis annavad marjadele punase, sinise või musta värvi. Mida tumedam on mari, seda rohkem sisaldab see antotsüaniini. Metsmustikas on 4-5 korda rohkem värvaineid kui aedmustikates.
Marjad

Mustikas on E-vitamiini ja kiudainete allikas.

Pohl sisaldab E- ja C-vitamiini. Lisaks on pohlas palju erinevaid polüfenoole.





