Lisateave marjade kohta – Roberts Berrie Latviešu

Supertoit põhjamaadest

Põhjamaade marjade ainulaadsus seisneb neile värvi andvates ühendites, polüfenoolides. Nende tervisekasu jõuab teieni, kui tarbite iga päev erinevaid marju.
  • Põhjamaade külm talv hoiab looduse puhtana ja taimed tervetena.

  • Enda kaitseks toodavad Põhjamaade marjad, polaarpäeva tingimustes värvaineid, mida nimetatakse polüfenoolideks.

  • Metsmarjad valmivad puhastes looduslikes metsades, kus nad omandavad intensiivse ja väga ainulaadse lõhna ning maitse.

  • Enamik polüfenoole on marjakestades ja seemnetes.

Polüfenoolid

Polüfenoolid ehk värvi andvad ühendid on võimsad antioksüdandid. Nad kaitsevad vabade radikaalide moodustumist, ennetades meie rakke kahjustuste ja kogu organismi haiguste eest. Marjad on parimad ja kõige mitmekülgsemad polüfenoolide allikad. Marju tuleks erineval kujul süüa vähemalt 2 dl päevas.

Mida värvilisemad, seda paremad

Marjad sisaldavad rohkelt polüfenoole. Kõige olulisemad on antotsüaniinid ja muud flavonoidid. Antotsüaniinid on vees lahustuvad flavonoidid, mis annavad marjadele punase, sinise või musta värvuse. Mida tumedam on mari, seda enam antotsüaniine see sisaldab. Marjade tervislikke omadusi uurinud Riitta Törröneni sõnul on neid eriti rohkelt metsmustikas, mustas sõstras, aroonias ja kukemarjas.
Marjade kasulik mõju tervisele

Arvukad in vitro / mittekliinilised ja kliinilised uuringud on näidanud, et marjadel ja/või nendes sisalduvatel erinevatel polüfenoolidel ja bioaktiivsetel ühenditel võib olla haigusi ennetavaid omadusi.

Metsmustikas Pohl Jõhvikas Muraks Astelpaju Mustsõstar Maasikas Vaarikas
II tüüpi diabeet
Vähktõved
Vanusest tulenev oksüdatiivne stress
Põletik

Marjadel on kasulik mõju elunditele ja tervise hoidmisele

Metsmustikas Pohl Jõhvikas Muraks Astelpaju Mustsõstar Maasikas Vaarikas
Aju
Kuseteed
Nahk ja limaskestad
Silmad
Seedimine ja soolestiku bakteriaalne tasakaal
Immuunsüsteem
Marjad
Lisaks suurele polüfenoolide sisaldusele on kõigil põhjamaa marjadel palju muid tervisele kasulikke omadusi.
Metsmustikas Metsmustika mustjassinine kest ja viljaliha on täis looduslikke sinist värvi andvaid ühendeid ehk polüfenoole (antotsüaniine), samas kui aedmustika viljaliha on hele. Metsmustikas sisaldab ka C- ja E-vitamiini ning see on toiduga saadavate kiudainete hea allikas.
Pohl Pohl sisaldab mitmeid polüfenoole, mille mõju tervisele uuritakse laialdaselt. Selles on ka E-vitamiini ja rikkalikult magneesiumit. Pohl on väga hea toiduga saadavate kiudainete allikas.
Jõhvikas Värske ja kirbe maitsega jõhvikas on polüfenoolide ja toiduga saadavate kiudainete ning samuti C-vitamiini hea allikas. Looduses kasvavad jõhvikad toitainevaestes rabades kõikjal Soomes.
Astelpaju Astelpaju sisaldab rohkelt C- ja E-vitamiini, toiduga saadavaid kiudaineid ja organismile kasulikke rasvhappeid. Napist detsiliitrist marjadest saab sama palju C-vitamiini kui keskmise suurusega apelsinist. Selle marja kaalust moodustab 4–7% viljaliha ja seemneõli, mis sisaldab peamiselt monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid.
Vaarikas Vaarikas sisaldab C-vitamiini ja folaate. Kahes detsiliitris vaarikates on sama palju C-vitamiini kui ühes mandariinis. Vaarikas on ka toiduga saadavate kiudainete ja polüfenoolide hea allikas.
Mustsõstar Must sõstar sisaldab rohkelt polüfenoole ning C- ja A-vitamiini. Selles on rohkem C-vitamiini kui apelsinis. Mustasõstraõlis on ka palju kasulikke rasvhappeid.
Maasikas Maasikas sisaldab rohkelt flavonoide ja ellagitanniine, mis on polüfenoolid. Selles on rohkem C-vitamiini kui apelsinis ja sama palju kiudaineid kui porgandis.
Murakas Murakas sisaldab rohkem ellagitanniine (polüfenoole) ja E-vitamiini kui paljud puu- ja teraviljad. Selles on kõigist metsmarjadest kõige rohkem kiudaineid. Murakas sisaldab ka rikkalikult C-vitamiini. Vaid 75 grammist nendest kuldsetest marjadest piisab soovitatava päevase koguse saamiseks.
Estonian